Enamasti kõik teavad, et mahetoit on kasvatatud looduslikult, ilma pestitsiidideta, puhtas keskkonnas, keemiat kasutamata, aga ökotoit ei pruugi alati olla tõeline mahetoit. Tegelikult määravad ökoloogilisuse kindlad kriteeriumid, “looduslik” ja “kohalik” või “ilma säilitusaineteta” ei taga seda veel. Pakendit tuleb uurida alati hoolikamalt. Kõige rangemaks peetakse I tüübi ökomärgistust ISO14024 standardi kohaselt. Selle puhul arvestatakse kogu toote elutsükliga (tooraine, tootmine, pakendamine, kasutamine, utiliseerimine). Eestis ei ole ükski toiduainete tööstusega seotud firma sellist märgistust saanud. II tüübi ISO standard 14021 on isedeklareeritud ega taga sõltumatut kontrolli tootele.
III standard 14025 on keskkonnateatised, mis on mõeldud äripartneritele. Kindlasti tuleks otsida Euroopa Liidu mahepõllumajanduse markeeringut (rohelist ökolehte). Sellega on markeeritud nii kohalikud kui välismaised ökotooted ja see märk on ka taolistel pakenditel. Kui ökoleht puudub, siis sõnast üksi ei piisa. Igal ökotootel peab olema vastav sertifikaat, milles on näidatud ökoloogiliselt sertifitseeritud osad. Euroopa Liidu roheline ökoleht tagab selle, et tooted on kasvatatud kooskõlas looduslike kasvuprotsessidega, keemiata ja geneetilise muundamiseta. Euroopa Liidu mahemärgis on kohustuslik kõigile Euroopa Liidus valmistatud mahetoodetele. Lisaks kasutatakse ka Eesti ökomärki. Kindluse mõttes saab tootja kohta infot ja teavet küsida ka Põllumajandusametist või Veterinaar- ja Toiduametist.
NB! Mahetoodete märgistustel ja reklaamidel võib kasutada mõisteid “mahe” ja “öko” vaid juhul, kui töödeldud toidu põllumajanduslikest koostisosadest on vähemalt 95% pärit mahepõllumajandusest. “Mahe” ja “ökoloogiline” on võrdväärsed ja neid kasutatakse sünonüümidena. Euroopa Liidu ökolehte tohivad kasutada vaid need ettevõtted, millel on ökoloogilise põllumajanduse sertifikaat.
Mahetoidu “konksud”:
Sõna “kohalik” tootel ei tähenda ökotoodet. Eestis kasutatakse aktiivselt agrokeemiat, väetisi ja ka tundmatu päritoluga tooraineid. Mõned tooted on Eestis ainult pakendatud ja tervenisti toodetud mujal. “Looduslik”, “ilma keemiata” või “tõeline” on aga osaliselt või ka täielikult kontrollimatud väited. Puuduvad kindlad kriteeriumid ja arusaamad nendest sõnadest on tootjatel erinevad.
Looduslikust materjalist pakendid on naturaalset värvi (ümbertöödeldud kartong, linane), mis peaks olema vihjeks toote loodusliku päritolu kohta. Siiski tuleks pigem uurida väikeses kirjas tekste toote etiketil. Kui toote nimetus sisaldab sõnu “öko” või “mahe” ilma sertifikaadita, siis on see seaduse rikkumine. Toiduainete valdkonnas tohib neid kasutada vaid siis, kui on olemas sertifikaat.
Mõnel kauplusel ja ka turul on selline kuvand, mis peaks tagama rohelise või kohaliku toidu, aga ei garanteeri seda, et seal müüakse ainult mahetooteid. Kui turult kindlalt talumehelt osta, on eeldused õiget mahetoitu saada paremad. Mahetoitu on võimalik enda ja oma pere tarbeks aias või kasvuhoones kasvatada, seda võib leida puutumata loodusest (näiteks kodumaised nõgesed, võililled, naadid jt. taimed, samuti koduaiast kogutud kase- või vahtramahl on mahe toit ka ilma märgistuseta).
Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.
Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.